Ebatavalised juhtumid Tallinnas
Reede, 28. aprill 1978. Pärast keskpäeva (umbes 12.20) tõusis maast Eesti kõige esinduslikum kaubandushoone, Tallinna Kaubamaja. Koos kaubamaja ja selle ümbruses oleva maaga jäi kadunuks üle 300 inimese, sealhulgas kaubamaja töötajad, külastajad ja maja ümber tänaval viibinud inimesed. Kaasa lendas maatükiga ka 3 autot, samuti kaks koera. Hiljem on mõned neist välja ilmunud erinevates maailma osades (2 Brasiilias, 2 Taanis, 1 Jaapanis), kuid kõigil neil on vahetu aeg enne ja pärast kaubamaja lahkumist mälust pühitud ja nad ei ole avaldanud soovi tagasi Eestisse kolida. Hoone taastati peaaegu algsel kujul, uus kaubamaja sai valmis 1981. aastal ja tänasel päeval on maja kokku ehitatud Viru Keskusega. txt @villemvalme
Pühapäev, 14. mai 1967. Õhtupoolikul, umbes 18.45 kerkis Tallinna pinnasest koos eesoleva platsi ja kinnistu taga olevate puudega taevasse tollane Eesti kõige suurem ja uhkem spordihoone, Kalevi spordihall aadressil Juhkentali 12. Tegemist oli esimese sellelaadse juhtumiga kummalises seerias, mille põhjuseid ei ole tänaseni teada. Rahvas oli parasjagu kogunenud džässifestivali Tallinn ’67 lõpukontserdile, mis jäi ka 49. aastal alguse saanud festivaliseeria viimaseks ürituseks, kuna pärast seda saatuslikku õhtut keelati festival ära. Koos spordihalliga jäi kadunuks arvatavalt üle 250 inimese, sealhulgas eelmisel õhtul esinenud maineka USA džässikollektiivi Charles Lloyd Quartett liikmed, kes mõni päev hiljem küll oma kodumaal üllatuslikult välja ilmusid, keeldudes igasugustest kommentaaridest. Hoone taastati peaaegu algsel kujul juba järgmiseks kevadeks, kinnistu oli samal ajal range valve all ning kommentaare nõukogude võimud ei jaganud. On spekuleeritud, et halli peasissekäigu kohal oleval modernistlikul pannool (autorid Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuks), mille vasakul poolel on kujutatud võimlejatüdrukut lindiga ja paremal seisab kolm figuuri, oli originaalis paremal vaid kaks korvpallurit ja treener palliga lisandus taastamisel. Pea 50 aastat pärast toimunud sündmusi hoone renoveeriti ja avati uuesti 5. mail 2017. txt @villemvalme
Esmaspäev, 27. august 1979. Õhtul kell 19.00 esilinastus kinos Kosmos Grigori Kromanovi tänaseks päevaks kultusfilmi staatusesse tõusnud ulmepõnevik “Hukkunud Alpinisti hotell”. Nii nagu toimus paranormaalseid sündmusi filmis endas, koges sel õhtul üle 1000 filmisõbra kummalisi elamusi ka Kosmose suures saalis. Paljud sel õhtul saalisviibinud olid tundnud mäestikuhaiguse nähte (film ise võeti üles kõrgmäestikus 2800 m merepinnast), toodi välja ka filmi vaatamise ajal endast väljas viibimise kogemusi - nagu oleksid filmi- ja pärisreaalsus segunenud. Kadunuks jäi üks meessoost kinokülaline, kes küll leiti päev hiljem ebakaines olekus hotelli Kungla baarist. Film kogus 17,5 miljonit vaatajat üle Nõukogude Liidu, kummalisi kogemusi on kirjeldatud ka teistes tolleaegsetes liiduvabariikides. Kino Kosmos valmis aastal 1964, hoone arhitekt on Ilmar Laasi. 2014. aastast alates tegutseb samas majas kolme saaliga IMAX-formaadis kino. txt @villemvalme
