Mõeldes, mida võiks teha, vaatasin üle enda vanad mudelid ning tulin otsusele, et neid võiks modifitseerida. Selle sõidukiga oli väga palju mänguruumi. Olles autode ning mehaanilise disaini huviline, tekkis mõttes kohe mitu lahendust. Proovisin vahetada rattad ära roomikutega, mis lükkas edaspidiselt rohkem militaarsele mõtteviisile. Roomikutega tagaosas ja rattaga ees veokil, kasutasin vanemat lähenemist, mis tänapäeval pole eriti populaarne, sellist lahendust kasutati palju Teise maailmasõja ajal ning hilisemates Korea ning Vietnami sõdades. Küsides hinnangut sõbralt, kes töötab Jaguari/Land Roveri tehases, tuli palju negatiivseid kommentaare. Kui teos omab mingit praktilist väärtust, siis ta on miskit enamat, aga praegu puuduvad selleks paljud teadmised ning minu veok on rohkem fiktsioon. Panin sinna hoopis sfääri-kujulise velje, mis näeb välja peaaegu nagu pastakas. Kuna pastakal on ka sfäär mis on täidetud tindiga silindris, siis mõtlesin, et panen sellele veokile nimeks Tigu, kuna see võib lekkida palju õli, nagu sõber Jaguarist ütles.
progress
Kaamera modelleerimine sai alguse sellest, et olin juba mõnda aega otsinud endale päris fotokaamerat. Alustasin väga lihtsasti, geomeetrilistest põhiobjektidest (ristkülikud, silindrid jne) ning manipuleerisin neid üksteise suhtes, kuid ei jäänud rahule. Kogusin rohkem infot, milline kaamera võiks välja näha, seega tuli jälle suur muutus. Katsetasin erinevat moodi, et luua klassikalisem ja esteetilisem fotoaparaat nagu 90ndatel. Lähtusin kogutud infost ja iga nupp ning lisaelement on fotoaparaadi tähtis tehniline osa. Kui mudel ja tekstuurid said valmis, asusin valguskompositsiooni juurde, kus tekkis palju probleeme ning mõttekohti. Kuna tegemist on kindla objektiga, siis saab seda esitada kõige paremini nii, nagu seda tehakse reklaamides. Selle tööga tekkis päris palju peavalu, mõned asjad olin mina tehniliselt valesti teinud, aga teised juba modelleerimistarkvara, mis on üsna klassikaline asi Tartu Kunstikoolis. Viimistlesin pikalt ja mida rohkem ma tegin, seda selgemini sain aru, et olen väsinud selle objekti nägemisest. Variante, kuidas seda esitada, on lõpmatuseni, aga jään selle juurde, sest see näitab kõige paremini mis momendil ma peatusin ja otsustasin end enam mitte piinata.
Relvad on alati pakkunud huvi. Kuna polnud kunagi enda interpretatsiooni teinud, siis mõtlesin, et näituseprojekt on hea võimalus. Alustasin kerest, mis stiililiselt oleks Teise maailmasõja järgne. Jahirelv tundus olevat alustamiseks hea kujuga. Kui jahirelv sai valmis, otsustasin teha sellest militaar-versiooni. Tuli välja miskit absurdset, sest tehnilisest küljest oli sellel äärmiselt palju vigu, mis on militaarses mõttes absoluutselt vastuolulised. Vaatasin paari näidist veebist ja tegin põhjalikke muudatusi ergonoomika osas. Nagu ka kaameraga töö puhul, nokkisin liiga palju väikeste asjadega, valgustusega, värviga ja tekstuuriga. Pärast kõike seda norimist ütles mulle mentor, et teeksin sellest animatsiooni, millega jäin lõpuks rahule.
Tänan vaatamast
