ARIANA SIGIN 2 KUJ PHB
Joonistamise tundides igakord kui katsetasime tuši ning tundsin suurt huvi selle vastu. Tundides me küll tegime ainult pintslitega aga ma tahtsin iseseisvalt pigem proovida teha sulepeaga ja selle erinevate otsikutega, et ma saaks saavutada erinevaid joone paksusi ning mustreid.
KILLUKE ELUST
"Slice of life" oli näitus millega ma tegelesin olles õpirändel Küprosel. Küprosel tegin koostööd kohaliku kunstnikuga, et luua ühine näitus. Seal tuli mul ka idee teha tušijooniseid sealsetest vaadetest, mis mind hetkeks panid seisma jääma ja mõtlema. Otsustasin selle näitusetöid kasutada ka enda näituseprojektiks aga tõlkida inglise keelse pealkirja hoopis eesti keelde milleks saigi "Killuke elust" ehkki saate ka näha Küprose loomi läbi minu pilgu.
Pilt töödest enne üles panekut Küprosel.
Tööd mis said Küprosel valmis.
Tööde tegemiseks kulus keskmiselt 4 tundi. Alustasin tehes ette visandi ning lisasin lahjendatud tušiga varjukohad. Järgmisena tegin peenikesed piirjooned ning hakkasin lisama tumedust ja viimasena lisasin mustrid. Kui töö oli kuivanud siis tegin musta pliiatsiga mõned detailid. Küprosel viibimisel sai valmis 10(+1) tööd.
"Koerad katusel" oli mu esimene töö, kus ma esimest korda katsetasin sulepead ja tušši, et arusaada kas ma soovin just sellise meediumiga teha enda tööd. Lisasin sellele tööle ka luuletuse koera kohta, mida ma olin varem teinud visandiplokis. Seda tööd ei ole näitusel, kuna see osteti ära aga soovisin selle ikkagi lisada enda Behance`i.
______________________________________________________________________
EESTIS JUURDE TEHTUD TÖÖD
Rääkides mentoriga soovitas mulle teha 5-7 tööd juurde, arv oleneks tööde raskus tasest. Juurde tegin 5 tööd jätkuvalt piltidest, mis ma pildistasin Küprosel.
Protsessi pildid tööl "Õnn".
Valmis töö "Õnn".
Valmis töö "Iseseisvus".
Töö "Kannatlikkus".
Valmis töö "Kasvatamine".
Töö "Hea õnn". Kahjuks sellest tööst on mul ainult visandi ja valmis töö pildid. Sellele tööle otsustasin mitte lisada musta pliiatsiga detaile.
Panin tööd põrandale, et välja mõelda millised tööd võiksid kus paikneda. Tahtsin väga kolme tööd koos hoida "Õnn", "Hea õnn" ja "Halb õnn" siin pildil nad paiknevad kolmandas tulbas.
TÖÖDE NIMETUSED
Alguses mul läks kaua aega, et välja mõelda millised nimed neile panna. Aga kuna need tööd on tehtud Küprose loomadest ja sai alguse sealt siis nende nimed tulid Vana-Kreeka tähendustest. Mõnele loomale oli raske tähendust leida, näiteks varesele, kassile ning tuvile.
RAAMID
Leida oli vaja viisteist raami. Kuus raami ostsin Sõbralt Sõbrale kaltsukast ning ülejäänud üheksa Jyskist. Mõnel kaltsukast ostetud raamidel puudus riputamiseks konks nii, et pidin need juurde tegema. Kaks raami pidin värvima mustaks. Jätsin alles kaks hõbedat, ühe kuldse raami ning peenikese kuldse ribaga musta raami, nendega tahan rõhutada olulistele töödele nagu "Õnn", "Hea õnn", "Halb õnn" ja "Elu päritolu".
KUS ON PASPARTUU?
Seda ei olegi. Küprosel oli nendel töödel ainult paspartuu raam aga seal sain halva kogemuse nii, et soov oli panna need tööd raami. Leida A3 raami oli niigi välja kutsumus ning ka rahakotis puhus tuul nii, et tegin otsuse pigem kasutada A3 raami ja mitte sellest suuremat. Alguselt oli plaan lisada paspartuu aga kuna töödel on tühjad küljed jäetud ning ruumi paspartuud lisada oli vähe siis jäi otsuseks mitte lisada. Nii mulle kui ka Küprosel olevale kunstnikule meeldisid valgetele äärtele jäänud plekid just kui need andsid edasi minu meeleolu töö tegemise ajal, näiteks kui mul oli kiire siis ääred olid räpasemad ja kui mul oli aega ning olin ise rahulikum siis ka ääred jäid puhtaks.
KOKKUVÕTE
Algusel oli minu jaoks suureks probleemiks, et milliseid töid teha ning mul oli plaan teha digimaali aga see tundus minu jaoks kuidagi üle jõu nii, et minu jaoks õnneks läks minu graafikalaud katki ning ma otsustasin teha midagi käelisemat ja otsuseks sai jätkata siis Küprosel alustatud tööd.
Tušš on väga huvitav töövahend minu jaoks ning aitas mul taas leida rõõmu kunsti tegemises. Iga töö tegemine oli minu jaoks nauding ning tekitas soovi esimesel võimalusel seda tööd jätkata. Kui veidralt ka see ei kõlaks aga tušš õpetas mulle nii mõndagi nagu näiteks, et ma ei kiirustaks ja kõik vead, mis juhtuvad pole maailmalõpp. Kippusin tihti märja töö kallal urgitsema mingi muud detaili ja võisin mõned kohad laiali ajada, vead ei olegi maailmalõpp kõik vead mis ma teen on parandatavad ning ei tohiks lasta ennast nende üle halvasti tunda. Kui tegin mõne vea siis üritasin selle muuta selliseks, et just kui see peakski seal olema ja tihtipeale kui näitasin kellelegi, et ma tegin vea siis teised ei märganudki seda töö peal. Kindlasti tahan jätkata tuššiga katsetamist nii erinevate värvidega kui formaatidega ja tehnikatega.
