Koter 89
Ma armastan nostalgitseda ning kipun kinni jääma minevikku. Mida vähem ma mäletan, seda rohkem ma igatsen aegu, mida ma kunagi tagasi ei saa.
Seni olen avastanud, et kõige parem viis, kuidas minevikust lahti lasta ja oleviku ja tuleviku peale rohkem mõelda, on jäädvustada ennetavalt seda, mis mu ümber hetkel on.
Kuna vajan vaheldust ja muutust, plaanin varsti välja kolida oma esimesest korterist. Ma tunnen ennast ja tean juba, et aastaid hiljem hakkan igatsevalt tagasi mõtlema sellese aega, kui elasin odavas nõukogudehõngulises krigisevate põrandatega korteris ja elasin vaid õnnetutest kiirnuudlitest. Seetõttu otsustasin kasutada seda võimalust ja jäädvustada oma elu siin digimaali vormis.
Kõik hakkas kavanditest...
Seejärel hakkas peale kõige parem osa...maalimine
ja pärast paari kuud prokrastineerimist ja wacomiga kaklemist said tööd valmis...
Seejärel oli aeg maalid trükikojas välja printida, ära vormistada ja raamida ning seejärel näitusele üles panna...
