„Vaatlusobjekt – tühi tänav”, 3D-mudeli renderdus
2022
Teema valik
Esimene suurem probleem, mis näituseprojekti jaoks lahendada tuli, oli küsimus, milliseid töid näitusele välja panna? Joonistatud portreed? 3D? Teha midagi uut või lõpetada mõni Kultuuri- ja kunstiloo pooleliolev projekt? Otsustasin, et kindlasti 3D, sest see on südamelähedasem ja erialaselt arendavam. Samuti arvasin, et pooleliolevate tööde lõpetamiseks kuluks arvatavasti sama palju aega kui uute tegemiseks ja mõistlikum oleks valida selline teema, millest kergesti kõrini ei saa.
Otsustasin teostada ammuse plaani mudeldada sümpaatseid kivist ehitisi. Töömahu ja terviklikkuse poolest tundus hea mõte valida selleks mingi linnaosa. Nii sain vältida keerulisemate ja renderdamise mõttes kulukamate orgaaniliste objektide (nagu puude-põõsaste) modelleerimist, aga stseen sai piisavalt suur, et sellest renderdada erinevaid vaateid (ehk saada näitusele piisav hulk töid). Inspiratsiooni leidsin guugeldades Londoni tänavaid ja eriti Soho piirkonda, sest linnatänavatest meeldivad mulle need oma kompaktsuse ja väljanägemise poolest arvatavasti kõige enam. Öine stseen sai valitud sellepärast, et võimaldas kasutada rohkem valgusallikatest ja peegeldustest tekkivat hubasust. Ühtlasi oli teemavalik katseks tekitada mingi teatava õhustikuga keskkond, et saadud kogemusi kunagi ehk ka arvutimängu loomisel kasutada. Seega potentsiaalselt kasulik samm ka edasise karjääri jaoks, mis pidi teoorias suurendama motivatsiooni projektiga tegeleda.
Tööprotsess
Algus
Blenderi põhifaili esimene kuubik hakkas vormuma tänavaks. Tekkisid eraldi failid ehitiste, teekatte, valgustite ja neoonsiltide jaoks. Eraldi failides toimetamine oli tülikas, aga nii sai vältida põhifaili muutumist liiga suureks ja aeglaseks. Paika said esialgsed viis(!) kaamerat. Plaan oli teha lõpprenderdused A2-formaadis, aga paraku ei taibanud siis veel renderdusseadetes samu proportsioone kasutada. See mõjutas hiljem natuke kompositsiooni.
Algselt ühest mudelist kloonitud majad hakkasid tasapisi eristuma ja said reklaamsildid külge. Sildid täidavad kahte eesmärki: näitavad, milliseid ärisid linnajaost leida võib ja annavad stseeni valgust ja värvi. Katsetamiseks kasutasin alguses sama silti mitmes eri kohas. Maapinna muutsin visuaalselt märjemaks, et see rohkem valgust peegeldaks ja stseeni heledamaks ja mitmekesisemaks teeks.
Prooviprintimine
Otsustasin renderdused ekraanil näitamise asemel välja printida ja näituseruumi üles riputada, et tulemus oleks rohkem käegakatsutav. Ekraanid tunduvad sageli väsitavad ja reaalselt olemasolevaid asju on lihtsam vaadata (võiks võrrelda nt raamatust ja arvutiekraanilt lugemisega). Samuti tahtsin kogemuse hankimiseks läbi teha tööde füüsilise ülespaneku etapi.
Leidsin, et kuigi stseen pole veel valmis, tuleb hakata otsima printimiskohta ja proovida, kuidas renderdused väljatrükitult paistavad. Käisin printimisvõimalusi uurimas kahes erinevas printimiskeskuses. Prinditud pildid jäid veel tumedamad kui arvutiekraanilt vaadates, seega tuli neid heledamaks teha. Teisena külastatud printimiskeskus tundus töötavat kiiremini ja asus kodule lähemal. Vaksalist läbi jalutades leidsin, et ka nende kasutatud fotopaber ei läigi näituseruumis liiga palju ja sobib akna kõrvale, kuhu tööd peaksid üles minema. Sõelale jäänud printimiskeskus oli valmis ka minu ajakava järgi üsna viimasel hetkel tööd välja printima ja kapale kleepima.
Mudeli parandamine ja uued renderdused
Jätkasin mudeldamist, aga järjekordsed renderdused paistsid endiselt liiga tumedad. Leidsin, et on vaja rohkem valgusallikaid ja peegeldusi. Värvide paremaks kontrollimiseks võtsin igasuguse värvi majadelt ja teekattelt maha. Värvid tulid nüüd ainult valgusallikatest. Valisin esmalt ühe peamise värvi (põhilist hubast valgust tekitava oranži), mitmekesistamiseks selle kaks lähisvärvi (kollane ja punane) ja kontrastiks ühe vastandvärvi (rohekassinise). Kasutasin nüüd ainult neid värve erinevates küllastus- ja heledusastmetes. Kiiruga tegin veel niipalju mudeldamist-tekstuurimist, kui vähegi jõudsin (ohverdamata liiga palju uneaega).
Mõned tunnid enne seda, kui olin lubanud tööd printimiskeskusesse saata, otsustasin, et aitab, rohkem ei jõua. Tuleb kiiresti teha lõplikud renderdused. Seejärel komposiitimine ehk Krita abil lisada eraldi renderdatud udu, tumedam hajuv raam, mis pilku suunaks (sest kapa on ilma raamita), ja kerge teralisuse efekt (film grain).
Printimine
Hommikul saatsin pildifailid printimiskeskusesse. Mõni tund hiljem astusin läbi, vaatasin prinditud lehed üle ja need kleebiti kiiresti kapaplaatidele. Plaatide sisse torgatavad metallkonksud sain kaasa. Püüdsin töödega ülimalt ettevaatlikult ümber käia, sest tööde ülespanek oli alles mitme päeva pärast ja nendega ei tohtinud enne seda mingi hinna eest midagi juhtuda.
Viimased parandused ja renderdused Kunstmatrixi jaoks
Tegin Kunstmatrixi jaoks ka savi-ilmelised renderdused üldvalguse varjudest (ambient occlusion – AO). Kuna leidsin AO-renderdustelt mitu viga, mida enne tähele ei pannud, tuli need parandada ja uuesti renderdada. Komposiitimise faas kordus, kuid seekord jätsin lisamata raami, sest Kunstmatrixis saab töödele kergesti lisada nii paspartuu kui ka raami. Savirenderdustele lisasin ainult natuke teralisust. Seekord tuli tööd optimeerida mitte printimiseks, vaid veebis kasutamiseks, ning ühtlasi järgida Kunstmatrixi nõudeid faili mahule ja pikslite hulgale.
Tööde ülespanek Vaksalis
Laekusin Vaksalisse igaks juhuks varakult, sest ei teadnud, mida oodata ega kaua aega kulub. Kokkuvõttes oli kogu järgnev protsess uus ja huvitav kogemus – tamiilid, stopperid, konksud, kõrged redelid jms. Hanna Rahel ja Marina Aleksejeva olid suureks abiks. Aitäh! Veidi pärast lõunat sai töö tehtud.
Kunstmatrix
Tööde üleslaadimine Kunstmatrixisse ja nende seintele tõstmine ei olnud õnneks keeruline. Läbirääkimised teiste tööde esitlejatega samas näituseruumis kulgesid sujuvalt. Põhiline aeg kulus pildifailide Kunstmatrixi nõuetele vastavaks muutmisele, jälgides, et pildid liiga uduseks ei läheks. Seinal paistsid pildid siiski mõnevõrra udusemad kui üleslaaditud failid, aga tundus, et sinna pole midagi parata.
Behance
Järgmiseks tuli ära teha ülesanne, mida olin juba liiga kaua edasi lükanud ehk seesama Behance'i postitus siin.
Kokkuvõte
Raskused
- Töömahu alahindamine.
- Oma modelleerimiskiiruse ülehindamine.
- Tähtaja lähenemisest ja töö aeglasest edenemisest tekkivad muremõtted.
Õnnestumised
- Mentoriks sai valitud Urmet Ivask. Üks parimaid otsuseid selle projekti jooksul, sest
-- ta oli alati olemas ja vastas kiiresti;
-- andis palju praktilist nõu (mh udu lisamine pildi kaugematele osadele, teralisuse efekt, savirenderduste näitamine (clay renders, millena kasutasin lõpuks eespool mainitud AO-renderdusi) jne);
-- saadud tagasiside suurendas märgatavalt motivatsiooni ja julgustas rasketel hetkedel.
- Tööd said (mitte valmis, aga) tehtud ja üles riputatud.
- Oluline isiklik areng:
-- Blenderi oskuste arendamine (eriti tekstuurimine, renderdamine ja komposiitimine).
-- Näitusel osalemise kogemus (renderduste printimine, tööde ülespanek, Kunstmatrix).
-- Muud avastused:
- Teleprint on tööde printimiseks suurepärane koht (tänud Katrin Kisandile vihje eest!).
- Lähenevast tähtajast tuleneva pinge all töötamine (ka Blenderiga) ei ole tore ja seda tuleks vältida.
- Kõrged redelid on hirmsad, aga nendega harjub ... enam-vähem.
Aitäh postitust lugemast ja näitust külastamast! :)
